Tuesday 1 December 2009

Eliitkoolide kaitseks

1) Nimetus eliitkool on vale. Pigem süvaõppega kool.
2) Süvaõppega koolis käivad lapsed, kes on võimelised töötama ja õppima rohkem. Lapsed, kellel on motivatsiooni õppida, lapsed, kes reaalselt tunnevad huvi õppimise vastu ja on suutelised rohkemaks kui paljud nende eakaaslased.
3) Süvaõppega kooli ei võeta ainult „nomenklatuuri” järeltulijaid ja neid, kelle vanematel on paks rahakott. Nendesse koolidesse saavad sisse need lapsed, kes on võimelised seal hakkama saama.
4) Vahepeal, tõsi, saavad sisse ka lapsed, kelle vanemad on valmis palju maksma. See ei ole maailmas mingi ebanähtus, ka mainekat Ivy League ülikoolid praktiseerivad seda. Point on selles, et kui ühe lapse vanemad suudavad märgatavalt investeerida nt raamatukogu täiendamiseks või ostavad klassitäie arvuteid, siis saavad teised lapsed sellest märgatavat kasu. Sellegipoolest peab nn „sisseostetud” lapsel olema piisavalt akadeemilisi võimeid, et koolis hakkama saada. Päris peapeale kukkunut ei võta ükski süvaõppega kool vastu. Lihtsalt mõningatel juhtudel lihtsustab rahakoti paksus sissesaamist.
5) Kui süvaõppega koolid poleks enam riigikoolid, vaid erakoolid, siis oleks vaesematest peredest lastel väga keeruline seal õppida. Jah, võib ju luua stipendiume jne, aga keerulisem on ikkagi. Pealegi halveneks kooli õhkkond, kui enamus seal käivaid lapsi oleks mõningatest „vaesetest” märgatavalt jõukamad.
6) Ilmselgelt ei suuda Eesti riik hetkel tagada ühtlaselt head haridust kõigile ja selline koolireform tooks kaasa vaid tippõpilaste mandumise. Paljudel õpilastel on vaja motivatsiooni, et koolis pingutada ja end täiendada. Kui aga laps on oma klassis peajagu teistest üle (akadeemilise võimekuse poolest), siis toimub mandumine, sest peab päevast päeva kuulama kaasõpilaste „rumalaid” küsimusi jne. Asi ei olegi nii väga selles, et teised on ilmtingimata rumalad, vaid üks õpilane klassis võib olla lihtsalt niipalju targem. Kuidas siis asi lahendada? Luua tarkade klass ja lollide klass?
7) Millegipärast kipuvad kommenteerijad arvama, et vaid „eliitkoolis” saab hea hariduse ja mujal koolides mitte ja seepärast tuleb kõik ühtlustada, sest siis saaks kõik võrdse, keskmise hariduse? Vägagi vale, nn tavagümnaasiumites saab samuti suurepärase hariduse ja kes on ise valmis õppima saab samuti vabalt ülikooli tasuta kohale sisse. Lihtsalt paljud süvaõppega koolis käivad õpilased on võimelised rohkem töötama ja õppima ja neile pakutakse seal seda võimalust. Kas näete siis lahendusena, et õpilased, kellel on suuremad võimed, peaksid õppima vähem, kui tegelikult võimelised on? Ja see oleks hea, sest siis ei oleks õpilasi, kes teavad rohkem ja suudavad rohkem ja nii ei tunneks teised end alaväärsena? On juba aeg loobuda ideest, et kõik inimesed on võrdsed ja seega tuleb anda kõigile täpselt ühepalju „tarkust”. Kui laps on võimeline õppima poole rohkem kui ta „tavakooli” klassikaaslased, siis peab tal see võimalus olema. „Tavakoolis” enamasti ei ole, lahenduseks ongi süvaõppega koolid, kuhu saavad minna üle terve linna lapsed, kes on akadeemiliselt võimekamad kui enamus nende eakaaslasi.
8) Ja viimaseks, kui praegused süvaõppega koolid muutuvad piirkonnakoolideks (esimeses ja teises kooliastmes), siis tekib paratamatult see kihistumine, mida Lukas niiväga kardab. Nimelt asuvad Tallinna eliitkoolid kesklinnas ja enamasti elavad kesklinnas ka keskmisest rikkamad inimesed. Ja siis juhtubki see, et meil on kesklinnakoolid rikkurite jaoks ja mägede koolid vaeste jaoks. Ja see oleks siis parem?


WITHNUST

7 comments:

  1. See on jälle üks võrdlemisi populistlik otsus, millegi piiratud silmaringiga nõukaaja inimesi meelitada. Praegune koolisüsteem keskendub ju ainult sellele, et poleks mahajääjaid. Õpetajad jõuavad suurte klasside kõrval parimal juhul mahajääjad kuidagi kaasa lohistada - targematele lisatöö andmiseks ei jää lihtsalt aega.
    Mu ema on põhiastme õpetaja ning on võtnud ka targemate aitamise oma südameasjaks, ent seda vaid isikliku aja ja tervise hinnaga. Kuigi ta õpetab oma koolis pigem vähemandekaid paralleele (jagatakse targemad A-sse, nõrgemad B-sse ja põhimõtteliselt mahakantud siis C-sse) on tal õnnestunud ka nõrkade klassist üles töötada selliseid varjatud andeid, kes teevad võistlustel-olümpiaadidel tarkade klassi tublimatele ära.
    Toonitan siiski, et tavaõpetajal ei jää selleks tavaliselt aega. Lootsin, et olukord muutub, kui kevadel hakati rääkima, et ka keskmisest võimekamad lapsed on erivajadustega, aga tundub, et mitte.
    Kui pidevalt rääkida teadmistepõhisest majandusest ja vajadusest helgete peade järele, siis on täiesti arusaamatu, kuidas praegu tundub olevat prioriteediks keskmise võimekusega massi tootimine.
    Jah, head haridust on võimalik saada ka tavakoolis, aga siiski ei tohiks andekamatelt õpilastelt ära võtta võimalust õppida segamatult OMA tempos, endasuguste laste keskel. Kui juba algklassides ja põhikoolis hävitada lapse töövõime (mida muud see sunniviisiline tühja passimine tähendab), siis võib see lõpuks kahjustada tervet tulevast elu.
    Samamoodi ei tohiks tegelikult tavaklasside lapsi pärssida õpi- või käitumisraskustega laste tasemega. Kuna üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata, on õpetajatel nendega alati väga palju tegemist. Vanasti olid mahajäävate õpilaste jaoks olemas vähemalt abikoolid, nüüd ei või õpilast istumagi jätta, kui lapsevanem nõus ei ole.

    ReplyDelete
  2. Kurimuri: nõustun sinuga 100%

    Meie koolisüsteemis on nii palju vigasid ja võibolla, et mingis kauges tulevikus pole tõesti eliitkoole vaja, aga praegune koolireform paistab eeldavat, et kui me kaotame ära "õppimiskallakuga" koolid ja nagu paar päeva tagasi ilmnes ka väikesed koolid (e gümnaasumis peab olema 120 last, paratamatult hävitab väikesed maakoolid, kus, oh õudu võibolla pööratakse lastele indivduaalselt liiga palju tähelepanu), siis lahenevad kõik probleemid. Mina näen küll ainult seda, et neid probleeme tuleb ainult juurde.

    ReplyDelete
  3. Ma ei saa aru, miks eeldada, et Eesti riik on üks saamatute kamp ja ei suuda tagada head haridust kõigile ning millestki eriti huvitatud lastele erialaringe/lisaülesandeid....

    ReplyDelete
  4. Suudab siis või? Erialaringideks raha ju pole - vanemal samuti ei pruugi olla. Lisaülesannete andmise asemel peetakse hoopis olulisemaks, et õpetaja mägede kaupa paberimajandust toodaks, mida lõpuks keegi arvatavasti läbigi ei loe.

    ReplyDelete
  5. Ma ei ütlegi ju, et riik on saamatu ja ei suuda tagada head haridust kõigile. Statistika on ju näidanud, kuidas Eesti keskharidus on üks parimaid Euroopas (vähemalt jäi kunagi uudistest selline asi silma..). Lihtsalt on arusaamatu, miks püütakse "eliitkoole" lammutades kelleltki midagi ära võtta.
    Mina olin üks neist, kes käis "tavakoolis". Mul oli põhikooli lõpuni koolis meeletult igav. Kui uudistes räägiti igapäev Tallinki börsile minekust, siis ühiskonnaõpetuse kontrolltöös olin ma ainus, kes oskad vastata küsimusele "Millise firma aktsiatest on viimasel ajal palju juttu olnud". Enamus protesteerisid, et miks nad peavad sellist asja teadma ja ÕPIKUS seda ju pole (sellest oli umbes pool aastat iga päev uudistes-lehtedes juttu). Bioloogia kontrolltööd koosnesid enamasti ristsõnade koostamisest, raamatu kaasabil muidugi. Ega lapsed ju õppima ei pea. Matemaatika põhikooli eksamil lahendasin mina ülesande õigesti, õpetaja lahendas valesti. Ja see oli hea ja tugev kool!
    Gümnaasiumisse läksin nn "eliitkooli" ja mul on meeletult kahju, et ma seal varem ei käinud (elasin teises linnas). Ja "eliitkoolis" oli mul alguses raske, sest mul polnud mitte mingit tööharjumust välja kujunenud. Siiamaani tegelikult ei ole, sest 9 aastat logelemist tegi oma töö.

    Ja nüüd ma ei saagi aru, et miks tahetakse võimalus õppida õppimiskallakuga koolis ära neilt, kes selleks võimelised on. Olgugi, et igas linnas-maakonnas ei ole "eliitkooli", ei pea ju sellepärast neid Tallinnast-Tartust ära kaotama...
    Kui klassis on 30 erineva tasemega õpilast, siis on õpetamine palju raskem, kui ühtlase tasemega klassis. Ma saan aru, et enamikes koolides ongi ebaühtlase tasemega klassid, aga kui mõned koolid suudavad luua ühtlase tasemega klasse, siis ei pea seda ju kohe kõige kurja juureks pidama.
    Ahjaa, erialaringis käisin ma ka, õnneks jäi selleks rohkem aega, sest õppima ma ju koolis ei pidanud 9 aastat. Lisaülesandeid...eriti ei saanud, nähtavasti suutsin end ise tunnis piisavalt lõbustada või raamatut lugeda vms. Ahjaa, ja nt inglise keele tunnis igavlesime kogu rühmaga, sest õppekava oli kooli poolt paika pandud ja õpikud-töövihikud tahtsid täitmist. Mis sest, et tegelikult olime kõik mitu levelit kõrgemal oma oskuste poolest ja õpetaja valmistas meile pidevalt lisaülesandeid, ikka oli igav. Õpetaja kehitas ka õlgu ja ütles, et ei saa midagi teha, õpik tuleb läbi võtta.
    Hea küll, et minul ei olnud toona võimalust oma kooliteed õppimiskallakuga koolist alustada, paljudel lastel see võimalus siiski on. Miks neilt seda ära võtta?

    ReplyDelete
  6. Ja kurimuriga pean tõesti nõustuma.
    Erialaringid on kallid, eriti Tallinnas.
    Ja õpetajate töö tundub tõesti üha rohkem muutuvat lihtsalt paberimajanduseks, kus see, kas õpilased ka midagi õpivad ja selgeks saavad, paistab nihkuvat üha rohkem tagaplaanile.
    Näen isegi õpetajate elu ja tööd üpris lähedalt...Lõppudelõpuks taandubki kõik sellele, et õpetaja huvitub ainult sellest, et oma tunnid kuidagi antud saaks ja individuaalseks lähenemiseks ei jätku lihtsalt energiat, sest rohkem tuleb mõelda sellele, et paberimajandus täiedetud saaks (ja oma arved makstud ja oma lastele söök nina ette, tänapäevaste tasustamata puhkustega on see juba tõeline probleem). Vahel tundub, et õpetaja põhiülesanne koolis ei olegi mitte õpetamine, vaid korra loomine ja paberimajanduse tootmine.

    ReplyDelete